Kohanimi Fickel on esmakordselt mainitud 1339.a. Vigala ajalugu ja tänapäev on tihedalt seotud Vigala mõisa omanike von Uexküllidega. Vigala arengus on väga oluline olnud 18. sajand, mil valmis mõis. Vana-Vigala mõis on ehitatud 1775.a. Boris von Uexkülli poolt. Esimene mõis ehitati küll 1772.a., kuid see vajus maalihete tõttu kõrval asuvasse jõkke.
Mõisahoone taga laiub 9 ha suurune kaunis ja liigirikas park koos pärlitiigiga. Parki piirab ühest küljest Näljamüür, mis on rajatud 1867.a. Pargi lõpus asub von Uexküllide kodukalmistu. Vana kalmistu kõrval kaunis jõekäärus asuvad soojakivi ja külakiik. Lisaks mõisa pargile on Vigalas ka Hirvepark, kus tiigi-saarel paikneb veskikivitorn kolmeteistkümne veskikiviga.
Vigalas asuvad vaatamisväärsused:
Pompeji väljakaevamistelt toodud bareljeefid (vanim kunstimälestis Eestis)
Mõisa park
Mõisa peahoone
Mõisa allee
Ohvrihiis
Hirvepark
Vana mõisa kalmistu
Näljamüür
Loodusõpperada
Kasulikud viited:
Märjamaa vald